Kohtla vald - parima pangaga paik.
free accordion joomla menu

Kohtla vald moodustab omaaegse Alutaguse muinaskihelkonna ehk hilisema Jőhvi kirikukihelkonna loodepoolse osa, millega külgnevad idas Jőhvi, lőunas Mäetaguse ning läänes Lüganuse kirikukihelkonna Lüganuse ja Maidla vallad.


Kohtla vald (101 km2, 1640 elanikku) on vald Kohtla-Järve linna ja Soome lahe vahel. Valla praegune pőhjast lőunasse väljavenitatud kuju pärineb 1939. aastast, millal valla elanike arv oli suurimaks kogu Virumaal (7844 elanikku). Elanike suure arvu pőhjustas pőlevkivitööstuse ja töölisasulate koondumine valla piirkonda Eesti Vabariigi ajal.

Valla pőhiväärtuseks on vőrratu loodus kőigi oma vaatamisväärsuste ja kontrastidega. Vallal on pikk merepiir koos Eesti ilusaima ja kőrgeima pankrannikulőigu - Ontikaga. Vanaaegkonna kivimite tundmaőppimisel on pankrannik pälvinud loodusteadlaste tähelepanu juba kahe sajandi vältel, eelkőige kambriumi ja alamordoviitsiumi suurejoonelise paljandina. Unikaalse looduse säilitamiseks on loodud Ontika maastikukaitseala. 1996.a. valis Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon üldsuse ettepanekul Pőhja - Eesti pankranniku meie kodumaa looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. Samuti on pankrannik esitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks. Ontika pankranniku 5,5-6,0 km matkarada on üks lülikene Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni poolt kavandatud rahvusvahelisest jalgsimatkarajast E9. Loodusjőud on miljonite aastate jooksul kujundanud 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu ning Eesti kőrgeima -25 m - Valaste joa. Langevast veest uhutud ja taimkatteta Valaste järsaku kaljuseinas on kőige parem vaadelda Pőhja-Eesti paekalda klindipaljandi läbilőiget kihtide kaupa. Kaunis on juga ka talvises jäärüüs. Valaste juga on nii valla kui ka maakonna vaatamisväärsus,mille on meie jaoks loonud loodus oma vőitmatus jőus. Vanimad kinnismuistised Kohtla valla territooriumil pärinevad meie ajaarvamise algusest. Tegemist on ajaga, mil Pőhja - Eestis mindi üle pőlispőllundusele ning hakati matma nn. Tarandkalmetesse. Muinasaja lőpuks oli Kohtla valla asutus pőhijoontes välja kujunenud ning jäi seejärel enam - vähem muutumatuks paljudeks sajanditeks. Toonaste külade loetelu on meieni jőudnud Taani hindamisraamatu vahendusel, mis koostati tőenäoliselt 1241.a